Talvised õitsejad aknalaual.

  • Alpikann
  • Asalea
  • Jõulukaktus jt
  • Jõulutäht jt

Alpikann (Cyclamen)

Vahemere alpikann
Vahemere alpikann

Õitsev alpikann vajab palju valgust (asukohta aknalaual või selle vahetus läheduses). Jahedas ruumis (10-12°C) õitseb taim kauem. Õitsev alpikann ei talu tuuletõmbust ega alakastmist ja annab sellest märku longu vajunud õievarte ja lehtedega. Potitaimena kasvab alpikann paremini ahiküttega toas. Keskküttega ruumis jääb alpikanni õitasemise aeg lühemaks ja sageli ei arene nupud õiteks, vaid pruunistuvad ning kuivavad.

Kastmine. Alpikann vajab korrapärast kastmist, kuid hoiduda tuleb ülekastmisest. Kastmisel tuleb jälgida, et vesi ei satuks mugulale (võib põhjustada leherootsude ja õievarre mädanemist). Poti alusele valgunud vesi tuleks ära valada – juurte mädanemise oht! Alpikanni peab kastma nii, et muld oleks veega küllastunud. Alpikann ei talu lubja- ja klooririkast vett. Kõige parem on kasutada vihma ja lumesulamise vett. Kastmisvesi olgu vähemalt toasoe vältimaks temperatuuri šokki. Äraõitsenud õied ja kolletanud lehed eemaldatakse järsu tõmbega vältimaks mädanevate varrejuppide jäämist mugulale.

Väetamine ja istutamine. Alpikannile sobib toitainerikas happeline mullasegu, näiteks Substral® Tsitruseliste muld. Alpikanni väetatakse kasvuajal Substral® Tsitruseliste väetisega mis sisaldab lisaks huumusaineid

Hooldusvead: Kollased lehed – pime ja soe ruum, ala- või ülekastmine, temperatuuri kõikumine, aluseline mullasegu ja kastmisvesi, lämmastikupuudus. Luitunud õied – valguse puudus. Raua jt mikroelementide puudus või omastamise häire. Õied avanevad lehtede all – vähene kastmine, soe ja kuiv ruum. Õievarred pehmenevad – juurestiku haigestumine, tõmbetuul, liigniiskus õitsemise ajal, taim on külma saanud. Lehed ja õievarred venivad pikaks – vähe valgust, liiga soe, kastmisvead.

Asalea 

Asalea (rododendron simsi) (Rhododendron ssp.) kasvab paremini ahiküttega toas. Vajab talvisel ajal jahedat ja väga valgusküllast kasvukohta. Suved eelistab veeta õues põõsa all. Veevajadus eriti õitemise ajal küllalt kõrge. Eelistab pigem alt kastmist, kuid jälgida tuleb seeda, et vesi ei jääks alusele seisma kauemaks kui üks tund. Asalead armastavad happelist mulda, seega eelistada võimalusel vihma või lumesulamise vett. Kindlastiei sobi aluseline kastmisvesi. Kuigi taim talub lühiajaliselt ka miinus temperatuuri oleks mõistlik 15-18°C. Hoides taimi õitsemise ajal 15°C juures on tagatud pikka ja rikkalik õitsemine. Soojemas ruumis hakkavad õienupud varisema. Peale õitsemist eemaldada närbunud õied. Kui taime on vaja kärpida, tohib ka seda teha ainult vahetult peale õitsemist. Asalead eelistavad ka suuremat õhuniiskust kuid õitsemise ajal vältida taimede piserdamist. Väetada võks aastaringselt kasutades kas tsitruselistele või orhideedele mõeldud väetist. Suvel kui noor juurdekasv on täis kasvanud anda paar kuud puhkuseks. Asalea pott võib vabalt juuri tihedalt täis olla.Vajadusel istutada ümber hilissuvel või varakevadel ja võimaluse korral kasutada madalat (laius on suurem kui kõrgus) savipotti. Asalead ei tohiks (eriti õitsemise ajal) piserdada vaid kasutada pigem taime läheduses lahtise veega anumaid.

Väetamine ja istutamine. Asaleale sobib toitainerikas happeline mullasegu, näiteks Substral® Tsitruseliste muld. Taimi väetatakse kasvuajal Substral® Tsitruseliste väetisega mis sisaldab lisaks huumusaineid ja taimele eriti vajalikku rauda.

Jõulukaktus jt

Jõulukaktus
Jõulukaktus

Jõulukaktus ehk harilik lülikaktus (Schlumbergera hybrid). Tänapäeval küll poest ostes ei pruugi me koju tuua just harilikku lülikaktust vaid pigem mingi sordi või liikide vahelise hübriidi või lausa mõne näiliselt sarnase kuid hoopis teise liigi. Koju tuues võib ta tõepoolest õitseda ka täpselt jõulude ajal juba kodustatud taim ei kipu aga kalendrit tundma ja kipub õitsema novembri alguses, lihtsalt kasvu ja puhkeaeg on meie tingimustes selline. Poest toodud pisikeses potikeses taim kipub õitsemise ajal kergesti läbi kuivama ja näljas õied kaotama. Taim vajab kasvuks valget kasvukohta, jahedamas kasvukohas on õitsemise aeg pikem. Sobiv kasvutemperatuur on 15-20°C. Pärast õitsemist vajab taim puhkeperioodi; 6-8 nädalaks vähendatakse kastmist, kuid mitte sedavõrd, et võrsed närbuma kipuks. Puhkeperioodil oleks ideaalne jahedam tuba või aknalaud10-15°C. Pärast minipuhkust õitsed taim teist korda, mitte küll nii rikkalikult kui esimesel korral. Päikesepõletuse tunnuseks on punakaks värvunud taimed.

Sügiskaktus

Augustis vajaks taim teist puhkeperioodi – vähem kastmist ja jahedamat temperatuuri (sügisene jahedam aeg enne kütteperioodi). Septembris suurendatakse jälle kastmist – just sellel ajal hakkavad taimele tekkima õiepungad ja pole enam hea taime liigutada. Kastmiseks kasutatakse pehmet toasooja vett. Soojemas ruumis on soovitatav õhuniiskuse säilitamiseks piserdada taimi vähemalt toasooja veega. Taime kasvu piiramiseks näpistatakse lülisid tagasi peale õitsemist.

Väetamine ja istutamine. Erinevatele lülikaktustele sobib toitainerikas nõrgalt happeline – happeline õhurikas mullasegu, seetõttu tunnevad nad end väga hästi Substral® Kaktuste mullas kuid saavad pea samahästi hakkama Substral® Tsitruseliste mullas. Taimi väetatakse kasvuajal kas Substral® Kaktuste väetisega või Tsitruseliste väetistega. väetistele on lisatud loodusliku Leonardiiti mis sisaldab rohkesti erinevaid huumusaineid mis aitavad taimedel paremini hakkama saada.

Jõulutäht

Jõulutäht
Jõulutäht

Jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima) säilib hea hoolduse puhul kaunina 2-3 kuud. Selleks on vajalik valge kasvukoht, sooja 15-18° ja niiske õhk. Jõulutähe muld hoidke pidevalt niiske kuid taim ei talu ka ülekastmist. Kastke pehme, toasooja veega. Taime lehed ei talu, kui neile satub vett. Jõulutähe õitsemine lõpeb siis, kui erksat värvi kõrglehed pudenevad või muutuvad roheliseks. Nüüd kui soovite jõulutähte edasi kasvatada vähendage kastmist. Taim hakkab lehti kaotama ja võib päris raagu jääda. Tavaliselt juhtub see jaanuari lõpus või veebruari algul, põhjuseks vähene valgus ja sageli ka toidupuudus. Taim teeb sel moel oma olemise puhkuse ajaks mugavaks – pole lehti, pole tüli. Kui taimedele anda lisavalgust ( ca 8-10 tundi), ei kaota nad tavaliselt kuigi palju lehti. Uued võrsed tulevad 2-3 nädala pärast. Varakevadel 1-2 kuud pärast õitsemist alustab jõulutäht uuesti kasvamist. Kui on märgata, et hakkavad tulema uued võrsed, lõigake olemasolevad võrsed 1/3 ulatuses tagasi ja istutage taim ümber huumusrikkasse mulda. Vajadusel võtke suurem pott. Nüüd suurendage kastmist ja hakake taime väetama vastavalt taime vajadustele.

Jõulutäht kuulub lühipäevataimede hulka, kes hakkavad õitsema vaid siis, kui päeva pikkus on 9-10 tundi. Kui valget aega on pikemalt nagu meie laiuskraadil, siis kõrglehed ei värvu või teevad seda puudulikult. Seega: kui soovite värvilist jõulutähte, hakake taime alates septembri keskelt katma nii, et ta saaks valget aega vaid 9-10 tundi. Taime kandmine valgest pimedasse pole seejuures soovitatav. Kui kõik õnnestub, siis ilmuvad 8-10 nädala pärast värvikad kõrglehed ja taim alustab õitsemist.

Väetamine ja istutamine. Taime õitsemise ajal reeglina ei väetata, sest see ergutab liigselt kasvama ja kiirendab õitsemist. Jõuludeks koju toodud taimi tuleks siiski 2-3 nädala tagant väetada Kaktuste väetisega mis sisaldb huumusaineid jakergendavad taimede elu neile ebasobivates kasvutingimustes. Taimede ümberistutamiseks kasuta Substral® Kaktuste mulda.

Hooldusvead: Taime lehtede kiire kolletumise ja varisemise taga on tavaliselt tuuletõmbus, järsk asukohamuutus, temperatuuri suured kõikumised ja vale kastmine.

Teksti koostas: Eneli Käger Substral® aianduskonsultant.

Pildid: Eneli Käger